1944

Vast teavad juba kõik, et meie kinodesse on jõudnud uus Eesti mängufilm "1944". Film vaatab erinevatel osapooltel sõdinud eesti kodanike, kelle teed sõjatandril ristuvad. Põhjuseid sõdida ühe või teise riigi sõjaväes oli mitmeid - osalt ideoloogilised, osad kantud lootusest taastada vabariik, osalt sunnitud peale mobilisatsiooniga. Film proovib mitte jagada hinnanguid ja kujutada olukorda võimalikult tõetruult. Kas see ka õnnestus, jääb vaataja hinnata.

Tagasisidet filmi kohta kirjutasid 11. klassi õpilased päris pikalt. Kuna mõtteid oli erinevaid ja pole õigeid/valesid vastuseid, siis otsustasime võimalikult paljud neist siin esitada. Tagasiside on üles kirjutatud muutmata kujul.

Loe siit edasi!




"Mõtlema panev film. Teadsin ju küll, et eesti poisid sõdisid üksteise vastu, aga polnud varem selle peale niimoodi mõelnud. See on parim sõjafilm, mis Eestis tehtud. Efektid ja kõik muu oli suurepärane. Filmi mõte oli jutustada eesti meeste lugu ja see tehti arvatavasti sellepärast, et kes muu ikka meie meestest filmi teeks. Oleks keegi teine teinud, siis oleks asi ühele või teisele poole kallutatud ja see poleks õige."

"See film oli väga hea ja vahepeal sai isegi nutta."

"Emotsioon pärast filmi lõppu oli tuim. Film oli minu arust üpris objektiivne, kohati äkki liiga palju. Peategelaste pidev vahetumine, mis oli küll sellele ajastusele omane, muutis selle minu jaoks veidi teleseriaaliseks ning oleks selle tõttu vajanud mõnes kohas pikemat lahti seletamist. Film ise tõi hästi välja selle elu olustiku oma detailirohkete ja elutruude stseenidega. Filmi mõte minu arust oli näidata, kuidas sel raskel ajal eestlased olid väga pilla-palla ning eri rinnetel, aga sisemuses hoidsid kokku."

"Peamine emotsioon - that's it? Mis juhtus Eesti-Saksa väega peale seda kui nad metsa läksid? Mis sai sellest naisest, kelle juures (?) käis? Palju asju jäi selgitamata, aga üldiselt film meeldis."

"Pigem oli parem arusaamine olukorrast, millest enne ei teadnud. Ma arvan, et film oli enamuses objektiivne, kuid ikkagi kujutati eestlasi ohvritena ja sakslasi + venelasi halbadena (samas võibolla see ongi objektiivne + oli ka häid tegelasi, kes polnud eestlased). Mulle meeldis süžee, kus olukord pidevalt muutus ja lõpp oli ootamatu. Ei meeldinud pikad sõjastseenid, kuigi need on sõjafilmi juures ilmselt vältimatud. ma arvan, et filmi mõte seisnes selle näitamises, kuidas eestlased sunniti üksteise vastu sõdima ja selle edasiandmine õnnestus. Ma arvan, et selline film tehti, et eestlased ise enda mineviku kohta rohkem teaksid."

"Filmi mõte oli vägagi sünge. Kurb film oli. Film oli objektiivne, näidati eestlaste poolt, venelaste ja sakslaste poolt. Näidati kuidas olid osa eestlasi venelaste poolt ja osa sakslaste poolt. Film ei süüdistanud ühtegi riiki."

"Mulle meeldis see, et see oli hästi traagiline. Sõja õudusi ei olnud pehmendatud. Meeldis ka see, et filmi polnud üldse nii raske jälgida kui algul ootasin. Filmi mõte oli näidata eesti meeste võitlemise sunnist võõras sõjas. Näidata selle mõtetust ja traagilisust. Oma enda kaasmaalane kaasmaalase vastu. Film tehti selleks, et sõja õudusi meenutada ja näidata sõda sellisena nagu seda pole varem näidatud, ehk siis mõlemalt rindelt. Minu arvates peaks kõik eestlased seda filmi vaatama minema, eriti noored."

"Eestis tehtud filmi kohta oli see film päris lahe."

"See film tehti selleks, et kui meilt küsitakse, mis toimus 1944. aastal, siis kõik teavad sellele vastata."

"Sõda näidati nii, et ei ole ainult tulistamine. Mulle meeldis see kõige rohkem, et oli näidatud sõja erinevaid pooli ja et sellises olukorras ei ole väga õigeid ega valesid otsuseid.. Selline film tehtigi sellepärast, et näidata erinevate poolte seisukohti, et miks nad just sellise otsuse tegid. See oli hea, et oli toodud ka teiste rahvaste inimesi, mitte ainult eestlased ja venelased."

"Mõtlesin kohe, et pean käbedasti uurimistööd tegema hakkama ja vanaisalt selle asja kohta pärima. Ta oli saksa sõjaväes."

"Film tehti, et näidata ning harida noori meie ajaloost, kuna filmid on noorte puhul pigem meeldejäävamad kui õpiku tekst. Filmi mõte oli minu arvates see, et sõda on ootamatu ning muudab inimesi. Minu arvates selle edasiandmine õnnestus."

"Minu emotsioon oli peale filmi suhteliselt kurb, sest seal kus film ära lõppes alles kannatused algasid. Mulle meeldis filmi juures kõige rohkem see, kuidas võrreldi vene ja saksa sõdureid ning ka see, et filmis näidati, et sõdurid ei sõdinud Hitleri eest, vaid Eesti eest. Filmi põhiidee oli lihtsalt näidata meie riigi ajaloo sellist hetke, kus ühe riigi mehi mobiliseeriti erinevate riikide eest sõdima ja sellega saadi seal filmis hästi hakkama. Film tehti selleks, et inimestele meelde tuletada, et selline aeg on olnud ja ma isiklikult arvan, et selle filmi taga võib olla ka praegusel hetkel Euroopas olev julgeolekurisk."

"Emotsioonid olid rahulikud, sest nagu ikka, Eesti filmidel puudub liigne dramaatilisus (nt. helid ja laulud või mingi muu emotsioone liigselt mõjutav tegur). Kui keegi ära tapeti, siis see tuli täiesti ootamatult ja äkiliselt. Film oli objektiivne, sest näitas eestlaste olu nii sakslaste kui ka venelaste poolelt, aga ilma poolehoidu näitamata. Mulle meeldis, et ei olnud näidatud, et üks pool oleks olnud paha ja teine hea."

"Mina jäin filmiga väga rahule. Film rääkis õpetlikult, mis täpselt, millal, kus ja miks toimus. Sain targemaks lisaks ajalootunnis õpitule. Film oleks võinud kauem kesta ja rääkida rohkem erinevatest pooltest. Mulle meeldis kõik see, mis film juurde õpetas. Et eestlased saksa väes suutsid hoolimata raskest sõjast säilitada hea emotsiooni. Mulle ei meeldinud, et eestlased pidid erinevate poolte eest üksteise vastu sõdima, kuigi seda ei saanud vältida. Muud mõtted on need, et filmi story oli hea, aga sõda ise on julm ja kurb."

"Ma olin segaduses, ma ei saanud aru miks inimesed nii lollid kunagi olid. Nad oleks võinud salaja mitte tappa eestlasi, kes sõdisid teisel poolel nagu korra filmis juhtus ka. Oli näha, et eestlased said aru, et see ei ole nende sõda ja neid lihtsalt kasutatakse ära. Mul on küsimus neile, et miks nad ise kedagi ära ei kasutanud? Taheti näidata seda, kui väike oli meie vastuseis teiste suurriikide vastu sõjaliselt ja et me olime väga mõjutatavad hirmuga kunagi. Mulle meeldis see, et mõlemat poolt kajastati ja näitlejad olid lahedad, casting oli hea, võttepaigad olid lahedad, muusika sobis, lahedad seigad filmi keskel, süzee oli täitsa lahe.

"Filmi vaatamise järel olin ma veidi vapustatud, sest minu jaoks oli filmi lõpp südantlõhestav ja kogu kupatus oli lihtsalt kurb ja lootusetu, aga mulle meeldis film väga. Minu arvates oli film vähemalt poolte kujutamise osas objektiivne, sest personaalsel tasandil näidati mõlemat rinnet ning maha tehti mõlemat mõtteviisi, ülistati samuti mõlemat. Filmi juures meeldis mulle see, et näitlejad tegid head tööd ning filmi ajatelg oli kergesti jälgitav ja sujuv. Meeldis ka see, kuidas sõdurite mõttemaailm oli kinoekraanile toodud. Peaaegu, et ainus asi, mis mulle veidi vastukarva oli, oli plahvatuste rohkus. Ma saan aru, et sõjafilm, aga ikkagi."

"Meelde jäi see, kui keset filmi öeldi tuli jätta ja mõlemad pooled jätsid tule ja lasid üksteisel minna ja matsid korralikult ära."

"Filmi juures meeldis mulle see, et see oli realistlik ning selles ei olnud üht kangelast või peategelast, kes olukorra päästaks."

"Filmi mõte oli minu arust see, et vaataja viidi otse sündmuste keskele ning kaasati sõdijate ja nende lähedaste isiklikku ellu, et näidata sõja mõju ühele ainsale inimesele. Point: sõda rikub su elu isegi siis kui sa ei sure. Minu jaoks oli see sõnum väga hästi edastatud. Arvan, et see film tehti veidi isiklikust uudishimust, aga samas ka olukorra tõttu, mis hetkel maailmas toimub."

"Filmi vaatamise järel oli selline nukker/mõtisklev meeleolu, mis üleüldiselt taunis sõja olemasolu ja õudust."

"Filmi mõte oli minu arvates see, et eestlased võitlesid eestlaste vastu ja vaid vähesed liitusid sõjaväega ideoloogilistel põhjustel. Selline film tehti eelkõige sellepärast, et varem ei ole selliseid filme tehtud. Tänapäeva noored ei tea IIMSi kohta palju. Filme peaks näitama, et mõlemal poolel võitlesid samasugused eesti inimesed."

"Minu emotsioon peale filmi oli väga kummaline ja ma olin natuke segaduses. See film mõjus tugevalt emotsioonidele. Kuna me oleme nii noored oli see väga teistsugune film meie jaoks ja meie ei saa sellest nii aru nagu vanem põlvkond. Film pani väga mõtlema ja eks selle mõte oligi see."