"14. juuni 1941. Eestit, Lätit ja Leedut šokina tabanud küüditamisööl tuleb oma kodu jätta kümnetel tuhandetel süüta inimestel. Ilma kohtuotsuseta ootab mehi vangilaager, naisi ja lapsi Siberi asustamata alad. Stalini käsul korraldatud salaoperatsiooni eesmärgiks on Balti riigid põliselanikest puhastada. Siberisse saadetakse ka õnnelikus abielus ja väikse tütre ema Erna, kelle jaoks aeg saab teise mõõtme. Ebainimlikes tingimustes nälga ja alandust trotsides leiab naise hing vabaduse kirjades, mida ta oma vangilaagrisse mõistetud mehele läkitab. Ometi röövivad Siberi-aastad Ernalt midagi märksa hinnalisemat kui vaid nooruse.
Film põhineb tõsielulistel sündmustel ning jutustab erakordses filmikeeles, nn tableu vivant-stiilis tuhandete eestlaste saatusest."
Artise aprillikuu pakkumistest kinni haarates seadsime sammud kinno ka meie.
11. klassi õpilased hindasid filmi erinevalt - ühele oli see liiga igav ja aeglane, teine küsis, silmad märjad, miks nii vara hommikul nii tõsiseid filme vaatama peab. Film on tõepoolest eriline. Sõnal ja vaikusel on kaal, emotsioon on olulisem kui action.
Kuidas peaks kujutama ühte kõige valulikumat sündmust Eesti ajaloos?
Selleks, et kujundada oma arvamus, peaksid minema filmi vaatama ka sina, lugeja! Kindlasti pole see maha visatud aeg.