Milline oli elu ühes keskaegses linnas?

Üldajaloo kursusel on praegu käsil keskaja teema. Õpikust lugedes ei saa aga ikka päris õiget tunnet - milline ikka oli üks keskaegne maja linnas? Vanalinnas nad kõik ju seisavad aga... kuidas nägi välja üks köök? Mis podises potis? Kes üldse linnas elasid ja mida nad seal tegid?

Selle uurimiseks suundus 10. klass Linnamuuseumisse!

Kuulates dieles selgitusi...

Kombates salapäraseid toiduaineid...

Uurides dornses müstilisi esemeid...

Kaedes keskaegse Tallinna maketti...

Proovides tuvastada vastuseid...

Ja kirjutada neid vahatahvlitele...

Said kõik vast päris kena ülevaate, mis moodi keskajal linnas elati!

Aitäh Linnnamuuseumile ja giidile Kristi Paatsile!

Elu 1920. ja 1930. aastatel...

"Elu maailmasõdade vahel pigem erines tänapäevast, kuid mõned asjad olid sarnased. Erines selle poolest, et sajand oli teine. Tehnika ei olnud ka nii arenenud kui tänapäeval. Näiteks ei käinud inimesed nutitelefonidega ringi. Ei olnud kiirronge."

"Sarnanes küll, sest naised said nüüd valida ja suitsetada. Üldse said nad rohkem õigusi. Nad kasutasid praeguse aja masinate analooge. Hakati pere planeerima. Enam ei olnud 10-lapselisi peresid, oli kuskil 2-3. Kõik inimesed said võrdsemaks."

"Elu oli pigem sarnasem, kuna inimesed käisid rohkem kinodes kui teatris ja oli kommerts muusika. Jällegi riiete stiil oli hoopis erinev võrreldes tänapäevaga. Ka sellel ajal oli mingi asi vuntsidega, sellest ei saa ma siiamaani aru. Erinev oli ikkagi, sest tehnoloogia on palju arenenud ja ikkagi siis olid inimesed palju korralikumad (viisakamad)."

"Elu rohkem sarnanes, sest mood muutus vabamaks, ei pidanud enam oma keha peitma. Tehnika areng tõi kaasa suuri muuutusi, nagu autod ja kodumasinad. Kui inimesel oli igav, siis sai ta panna raadio või plaadi mängima nagu tänapäevalgi."

"Minu arust elu enamjaolt erines, tehnoloogia polnud esiteks nii suureks paisunud nagu tänapäeval. Naised pidid üldiselt jääma koju lastega ning mehed pidid tööl käima, kuid mõned asjaolud ka erinesid. Reklaamid olid teistsugused, baarid olid teistsugused, laulsid niisama baaris naised näiteks, nüüd lastakse enamjaolt ainult muusikat. Üldiselt oli kõik sotsiaalsem, inimesed said paremini läbi, rohkem lõbusam oli ööelu jne."


Kuulutusetulpasid joonistas 9K, mõtteid kirjutasid üles 9K noormehed.

Praktikandid!

Homsest on koolis parktikandid, kes õpivad ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetajateks. Nad teostavad novembrikuu jooksul kuulamispraktikat ja neid võib näha mitmes 7-12 klassi tunnis.

Source: http://www.seppo.net/cartoons/albums/cartoons/nature/birds/birds_helmipollo_kuulo_en.jpg

Võtkem nad sõbralikult vastu!

Esimese veerandi lõpp

Esimese veerandi lõppu jäi mitu vahvat tegevust. Kunstiklassile kohaselt olid 7K klassi rüütlite elu kajastavad raamatud eriliselt illustratiivsed ja värvikirevad. Samas oli esitatud selgelt ka info - tulge uurima neid ajalooklassi seinal!

*

Lisaks loometööle tegelesime ka vaimse (ja füüsilise) vormi arendamisega - kui septembris tegid õpetajad ekskursiooni ja andsid õpilastele ülesandeid, siis seekord tutvustas 10 KP klass kodulinn Tallinn valikkursuse raames Tallinna vanalinna üksteisele.

Vaatamata sellele, et ilm oli krõbekülm ja korraks tuli isegi minna Raeapteeki sooja, jõudsid kõik siiski võiduka lõpuni Tornide väljakul.

Uus õpetaja!

Täna oli õpilastel suur üllatus - koolis oli uus ajalooõpetaja! Õpetaja oskas selgitada nii seisusliku ühiskonna tekkimist keskajal kui kirjeldada maffia võimutsemist Ameerika Ühendriikides pärast keeluseaduse kehtestamist. Seega igati asjalik.

Õpetaja Silver joonistamas skeemi läänikorrast.

7. ja 9. klassil oli kindlasti teistmoodi päev. Aitäh õpetaja Silverile ja abiõpetaja Stenile! Loodame, et näeme teid õpetaja rollis ka tulevikus!

Head õpetajate päeva kõigile!

Otsi, otsi...

Kuidas leida vihjete taha peidetud kuulsaid baltisakslasi kui kõigile klassist teatmeteoseid ei jagu? 11. klass tegi võistlusmängu oma nutitelefonidega. Kõige kiiremini õiged vastused leidnud said hinnatud ka hea hindega.

Kas teie teate, kes oli:

Baltisaksa päritolu Vene admiral, kes sündis 1770. a Hagudis; juhatas aastail 1803-1806 esimest Vene ümbermaailmareisi, koostas reisil kogutud andmete põhjal "Lõunamere atlase"; juhtis pikka aega Kroonlinna Mereväe Kadetikorpust; maetud Tallinna Toomkirikusse.*
*E. Maripuu ja I. Maripuu. Eesti ajalugu I. Töövihik gümnaasiumile. Avita (Tallinn) 2007 lk. 41.

Kas oskate nimetada ka objekte ja liike, mis on saanud nime tema järgi?

Üks neist on 1,6 km sügav, diameetriks on 47 km ja asub koordinaatidel 26° 12′ 0″ S (lõuna), 5° 54′ 0″ E (ida)

.... ja ta asub

SIIN

Vanalinna tuur

Seekordne õppeaasta algas meile kohe eriti meelepäraselt - 5. septembril läbisime Tallinna vanalinnas 4 km jagu põnevaid paiku. Kui algklassid panustasid vaatlusele ja mõõtsid vahemaid sammudes, siis põhikool pusis nutitelefonidega ja gümnaasium tuletas meelde kõik varasemalt õpitu.

Näha sai varem nägemata, meelde tuletati vana ja vanale poogiti külge uut. Objekte oli üle kahekümne, nii et avastamist oli kõigile.

Ilm oli ilus. Nagu juba Antiik-Kreekas teati - ega vaim ei saa olla ergas kui keha on laisk. Terves kehas terve vaim! Ja nii seekord oligi.

Uute kohtumisteni, vanalinn!

Pildid: Mark, Kert, Birgit ja Brigitta.

Algus

Tere kõigile!

On aeg avada oma pesa ka ajaloo- ja ühiskonnaõpetusele ainele Pelgulinna Gümnaasiumis. Kõik tegemised, mis seni on levinud facebooki või twitteri vahendusel (ja mõned, mis pole klassiruumist kaugemale jõudnudki...) on nüüd siin kõigile kaemiseks.

 *** Õpetajad*** 

Johanna Bome - ajalugu ja ühiskonnaõpetus põhikoolis ja gümnaasiumis, valikkursusused Kodulinn Tallinn ja Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat (õpetab PG-s alates 2011. aastast) 

Toomas Kravik - ajalugu ja ühiskonnaõpetus põhikoolis ja gümnaasiumis (õpetab PG-s alates 2008. aastast)