Selline küsimus vaevab alatihti õpetajaid, kes on tundi ette valmistamas. Ajaloo puhul kipuvad oskustest esile tõusma järgnevad: kriitiline mõtlemine, arutlusoskus, allikaanalüüs. Üha rohkem jääb tahaplaanile kaardi lugemine, sest miks meile ajaloolised kaardid - nende piirid on ammugi muutunud ja uute kaartide asemel on meil taskus nutitelefon või autos GPS!
Samas annab kaardi lugemine meile hoopis teistsuguse pildi kui sõnad Marne, Somme, Ypres või Tannenberg suudaks. Nutitelefonist pole suuremat kasu kaardi lugemise juures, aga ta aitab arendada internetis info otsimise oskust.
11. klass täitis Ajaloo atlase ja nutitelefonide abil kontuurkaarti, kandes sinna Esimeses maailmasõjas osalenud riigid ja nende sõtta astumise aastad, rindejooned erinevatel aastatel ning olulisemad lahingud. Lahingute nimedele viitas vaid joon kaardil, atlase kaudu leiti linn, küla, jõgi vms ning seejärel otsisid õpilased lisainfot internetist.
Miks kasutada koolis nutitelefone? Pinginaaber, õpik ja õpetaja aitavad veenduda leitud info sobivuses ehk siis - meetod annab võimaluse kujundada õpilasel oskust eristada usaldusväärset infot ebausaldusväärsest. Hiljem, väljaspool kooli, infot otsides, on suurem võimalus selekteerida välja see, mis tõene.
Ja muidugi, saime selgeks ka lahingud nii Ida- kui Läänerindel Esimeses maailmasõjas.
